KUUSALU VALLA MEREPIDU
Kuusalu valla merepidu tõi Tapurla randa tuhatkond inimest (sonumitooja.ee)
„Oleme eesmärgi täitnud – plaan oli saada Kuusalu vallas pildile ja midagi ära teha,“ sõnas merepeo peakorraldaja, Eesti Laevajuhtide Liidu juhatuse esimees JANNO LAENDE.
Merepeo korraldajad Kristi Ruse, Raido Ruse, Veronika Laende, Janno Laende, Kalle Kärner, Märten Kraav, Imre Järve ja Kristiina Järve. Pildilt puuduvad Anu Karjatse, Eha Merirand ja Marek Kotsulim.
Kui Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi avas laupäeva, 9. juuli lõuna paiku Tapurlas merepeo, sõnas ta, et nüüd tekib juba küsimus, kuidas küll seni on merepeota hakkama saadud: „Täpselt aasta tagasi startisime Tapurla sadamast purjekaga Blue Sirius ja mitme meresüstaga Sipoo valla Kalkiranta sadama poole. Seal ootasid meid sajad inimesed. Külaskäik õnnestus ja hakkasime mõtlema, miks meie vallas pole sellist pidu. Kuulutasime välja konkursi, ilmus laevajuhtide liit – meie jaoks sel hetkel tundmatud mehed.“
Kuusalu vallavalitsuse konkursil merepeo korraldaja leidmiseks oli üks osaleja – MTÜ Eesti Laevajuhtide Liit, mis on registreeritud selle juhi, Tallinki reisilaeva tüürimehe Janno Laende koju Kahala külas.
Vallavalitsus pakkus peokohaks kolm varianti: Viinistu, Salmistu või Tapurla sadam. Laevajuhtide liidu juhatuse liige, Eesti Veeteede Ameti laevaliikluse vanemoperaator Raido Ruse selgitas, et Tapurla sadam ja selle kõrval olev külaplats tundusid merepeoks parimad, sinna saab tulla ka paadiga ning rahva jaoks on piisavalt ruumi. Ka Raido Ruse on Kuusalu valla mees – tema elab Kolgas.
Kuna Kuusalu vallast ja ka Loksalt on laevajuhtide liidus veel mitu meest, on ligi kolm aastat laagerdanud mõte, et midagi peaks kodukandis ette võtma, jutustas Janno Laende: „Kui nägin konkursikuulutust, oli selge, et see on meie võimalus.“
Kuusalu vald toetas merepidu 1600 euroga (25 000 krooniga), sama palju saadi ka kohaliku omaalgatuse programmist. Veel toetasid paljud sponsorid, kelles suurem osa on kohalikud ettevõtjad.
Kuusalu valla laste seas korraldati joonistusvõistlus ja fotokonkurss „Meri on mulle lähedal“. Merepeol kuulutati välja võitjad ja jagati auhindu – kinkekaarte ja fotoaparaate.
Päeva juhtis Emil Rutiku Kuusalu valla Uuri külast. Esinesid Kuusalu pasunakoor, naisrühma Viimikud ja flamencoklubi Rosa Verde tantsijad, Kolga pensionäride kapell, Kolga kooli noored lauljad, Leesi näitetrupi liikmed. Vabatahtlikud reservpäästjad ja Reimann Retkede esindajad tegid näitliku etteaste, kuidas kasutada päästeveste ja käituda ümber läinud süstaga. Simmanil musitseerisid Vihasoo Vinged Vanapoisid ehk VVV ja ansambel Tuulelõõtsutajad. Üles oli pandud hulk müügitelke ja –lette.
Janno Laende: „Püüdsime Emil Rutikuga kella kuue paiku õhtul lavalt rahvast üle lugeda, saime ligi viissada. Kui rääkisime pärast müüjatega, ütlesid nad oma seniseid kogemusi arvestades, et läbimüügi järgi käis peolt läbi umbes tuhat inimest. Päeval kella kahe paiku andsid turvamehed teada, et parkla hakkab autosid täis saama, panime selle piirid arvestusega, et mahuks 200 masinat. Kuid siis hakkas vihma sadama, osad lahkusid, teised tulid juurde.“
Õnneloosiga 315 eurot
Kuna sponsoritelt kogunes auhindu ootamatult palju, tekkis idee korraldada heategevuslik õnneloos, millest teenitud raha läheb Kuusalu valla noortes merearmastuse tekitamiseks ja merenduse propageerimiseks. Auhindade seas oli laevade kruiisipiletid Rootsi ja Soome, pääsmeid mitmele poole spaadesse, õhtusöögipaketid restoranidesse jne.
Õnneloosi pilet maksis 1 euro. Kokku müüdi ära 315 piletit.
Janno Laende arvas, et kogutud summaga võiks toetada Eesti Mereakadeemia õppejõudude äsjaloodud MTÜ Noored Merele pilootprojekti, mille raames on kavas tutvustada Eesti seitsmes keskkoolis merega seonduvat ja propageerida mereameteid: „Meie MTÜ pole veel otsustanud, aga minu ettepanek oleks, et alustaks läbirääkimisi ja saavutaks selle, et üks neist koolidest oleks Kuusalu vallast. Kui see ei õnnestu, on teine idee, et koostöös Kuusalu noortekeskusega võiks korraldada tuleval suvel noortele merelaagri. Oleme juba ka üritanud vihjata, et Kuusalu vallas võiks luua noorte mereklubi, aga keegi pole seni meie mõttest vedu võtnud.“
Merepeo kohta sõnas ta, et korraldajad said palju targemaks, järgmisel korral teeks juba mõndagi teistmoodi: „Oleme end näidanud ja palju uusi sidemeid loonud. Tutvusime Kuusalu valla aktiivsete inimestega, keda seni ei tundnud. Paljud tulid meid tänama ja pakkusid edaspidiseks abi. Suur tänu Tapurla küla elanikele, kellele me oma peoga tekitasime tüli, täname abi eest.“
Raido Ruse jutustas, et seni on liit teinud Kuusalu vallas paar väikelaevajuhi koolitust, kuid edaspidi võiks koostöös vallavalitsuse või mõne kohaliku MTÜga taotleda fondidest toetusraha näiteks ujuvkaide jaoks, et saaks noortele hakata õpetama purjetamist: „Kuusalu valla sadamad on amortiseerunud. Kui tekitada võimalus purjetamiseks, küll siis tuleb ka inimesi.“
Ka kaugsõidutüürimees Imre Järve Loksalt avaldas lootust, et edaspidi hakatakse kodukandis tegema laevajuhtide liiduga sisulist koostööd.
Järgmises Sõnumitoojas avaldame ülevaate enne merepidu toimunud seminarist, kus räägiti professionaalsest ning vabatahtlikust organiseeritud merepäästest, koostööst ja võimekusest.
ARTUR TALVIKU sõnavõtust Tapurla merepäeval
„Kuusalu vald on Eesti pikima merepiiriga omavalitsus, kui juurde arvestada ka saared. Merel peaks olema Kuusalu valla arengukavas eriline koht.
Kui sõitsin eelmisel suvel filmijana Blue Siriuse ja süstadega kaasa, avanes Soome rannikul uhke pilt, paadid ja jahid olid tihedalt üksteise kõrval. Kui vaatame siin merele, ei näe ühtegi paati. Loodan, et paadi- ja üldse mereelu hoogustub me vallas.
Kuusalu valla sadamad on lagunenud, pole kohta, kuhu mereturistidel tulla. Lahemaa rahvuspargis on paadilautreid keeruline rajada, kuigi meie rannad võiksid neid olla täis. Vabariigi valitsuse koalitsioonilepingusse on kirjutatud väikesadamate areng, loodetavasti ei jää see ainult paberile.“
Madis Praks ja Ene Kalmus tutvustasid organisatsiooni Kuusalu valla Merepäeval Tapurlas (http://www.vomare.ee/)
Kolmapäev, 13 Juuli 2011 09:34
Kuusalu valla Merepäeval organiseeriti merepääste-teemaline ümarlaua arutelu, milles osalesid nii kohalikud paadiomanikud kui piirivalve esindajad ja vabatahtlikud. Arutelu oli aktiivne ja kajastas kohalike inimeste elavat huvi nii paatidele kui erinevate harrastus-veesõidukite turvalisuse nõuete osas ning riiklike päästeüksuste ja vabatahtlike koostöö suhtes.
Osalejatele sai selgitatud MTÜ EVMJP tekkelugu ja tausta ning pikka ajalugu riiklike struktuuridega nõupidamistest ja läbirääkimistest. Kuna seadusandluse temaatika oma erinevate rakendusmäärustega oli huvipakkuv kõigile osalejatele, siis peatuti sellel pikemalt. Seejuures jäid kõik päris mõtlikuks, kui selgitati, et käesoleval ajal ei ole ikka veel ametlikke aluseid vabatahtlike rakendamiseks merepäästes. Kuigi vabatahtlikud tulevad jätkuvalt appi abivajajatele, teevad nad seda omal riskil ja vastutusel. Kõige hullem on olukord siis, kui ka adekvaatne info puudub, nii nagu see juhtus eelmisel suvel süstasõitjatega.
Muljetavaldav oli MTÜ EVMJP ühingute liikmete koolitustaust ja varustus, mis on saavutatud peamiselt tänu VOMARE projektile. Uskumatuna tundub, et kahe ja poole aastase projektiga on erinevatesse koolitusüritustesse kaasatud kokku 141 inimest, kellest 44 on riiklikke struktuuride esindajad, põhiosa ehk 97 inimest on olnud vabatahtlikud neljast pilootühingust (Käsmu, Toila, Lohusuu ja Mustvee) ja meiega liitunud uutest ühingutest. Vabatahtlike merepäästjate baaskoolituse koolitaja tunnistuse on saanud 21 vabatahtlikku, kes tagavad loodava koolitussüsteemi jätkusuutlikkuse. Imetlust leidis soomlaste vabatahtlike mere- ja järvepääste toimiv koostöö riiklike struktuuridega ja rahvusvaheliselt tunnustatud koolitussüsteem, mis on ka meie organisatsioonile suures osas eeskujuks.
Ikka ja jälle on kerkinud küsimus Priitahtliku Päästeliidu ja MTÜ Eesti Mere- ja Järvepääste erinevustest. Kui Päästeliit on orienteeritud kõigi üksikisikute kaasamisest vabatahtlikku tegevusse (põhiosas tuletõrje valdkonnas) ning peab põhiliseks iga vabatahtliku oma soovi olla vabatahtlik, siis MTÜ EVMJP loeb seda ainult üheks ja mitte piisavaks eelduseks ning koondab oma katuse alla vabatahtlikke mere- ja järvepäästeühinguid, kellel on vajalikud eeldused osalemaks mere- või järvepäästetöödes. Seetõttu ei ole meie ühendus pidanud eriliseks eesmärgiks liikmeskonna suurendamist, vaid on tegelenud ühingutega saavutamaks nii koolituses kui reageerimisel vajalikku kvaliteeti, mis ei jää alla professionaalsele merepäästele. See ei tähenda, et kahe organisatsiooni vahel ei ole võimalik koostöö. See on ka siiani toiminud nii üksikisikute kui ka ühingute tasemel, kes on huvitatud meie üritustel osalema. Tere tulemast jätkuvalt meie üritustele!
Inimest, kes on hädas merel, järvel, ei huvita, mis organisatsiooni päästja kuulub, kuid sageli sõltub tema elu merepäästja professionaalsusest, meeskonnatöö oskustest ning erinevate organisatsioonide/inimeste koostööst.
Kuusalu valla merepidu 2011
MTÜ Eesti Laevajuhtide Liit on asutatud kolm aastat tagasi ning registreeritud Kuusalu valla Kahala külasse. MTÜ üks asutajaid ja juhatuse esimees on reisilaeva Superstar tüürimees Janno Laende, kes kolis nelja aasta eest koos abikaasa Veronika ja lastega Kahalasse Tabani tallu. Enne elasid seal abikaasa vanavanemad Linda ja Uno Nurmela.
Kuusalu valla merepidu tuleb Tapurlas 9. juulil. Mõtte algatas vallavalitsus. Merepeo läbiviimist on kavas toetada vallaeelarvest ning korraldaja leidmiseks kuulutati sügisel välja konkurss.
Möödunud suvel algas ja lõppes Tapurla sadamas Kuusalu valla delegatsiooni sõit purjekaga Blue Sirius ja süstadel üle lahe Siposse. Pärast külaskäiku arutati, et Tapurla sadamasse võiks vallarahvast kutsuda ka edaspidi – Kuusalu vald on Eesti pikima merepiiriga vald, kuid seni pole seda esile tõstetud.
Plaan on, et merepeost võiks kujuneda vallas uus traditsioon.
Merepeol esinevad Tapurlas ansamblid Tuulelõõtsutajad ja VVV. Päevajuhi ametit on kutsutud pidama Emil Rutiku Uuri külast. Korraldajatega on lubanud koostööd teha Tapurla Külaselts eesotsas Artur Talvikuga.
Äratada noortes huvi merenduse vastu
Janno Laende ütleb laevajuhtide liidu kohta, et see ühendab laevajuhi haridusega ja oma südame merele kinkinud meremehi üle Eesti. Liikmeid on 109. Liit loodi, et arendada merendust, propageerida laevajuhi ametit ning abistada nõu ja jõuga kolleege.
„Viimastel aastatel on meie noorte seas ohtlikult langenud huvi meremehe elukutse vastu, soovime liiduga äratada Eestimaa noortes huvi mere ja merenduse vastu. Ja miks mitte alustada seda oma koduvallas, sestap sai vastu võetud väljakutse korraldada Tapurlas merepidu. Soovime pakkuda midagi kõigile, nii noortele kui vanadele, meestele, naistele,“ selgitab ta.
Joonistusvõistlus ja fotokonkurss
MTÜ Kuusalu kandis elavatest liikmetest on kokku pandud töörühm, koostatakse merepeo kava. Appi on asunud ka kohalike laevajuhtide abikaasad või elukaaslased.
Toimkonda kuuluvad liidust Janno Laende koos abikaasa Veronikaga, Raido Ruse Kolgast ja abikaasa Kristi Ruse, Märten Kraav ja elukaaslane Anu Karjatse Hirvlist, Imre Järve ja abikaasa Kristiina Järve Loksalt, Marek Kotsulim Tallinnast ning Eha Merirand Toilast.
Merepäeval kavatseme korraldada konverentsi, teema on kinnitamata. Plaanis on teha erinevaid töötubasid, presentatsioone, võistlusi, kutsuda esinejaid ning õhtu lõpeb mereteemalise simmaniga.
Janno Laende: „Ootame Kuusalu vallas tegutsevaid käsitööinimesi, ettevõtjaid kalamehi, sest tahame Tapurlas püsti panna mereturu. Oleme käima lükanud ka Kuusalu valla laste joonistusvõistluse ja fotokonkursi teemal „Meri on mulle lähedal“. Konkursile esitatud tööd laeme üles internetis meie MTÜ kodulehel aadressil merepidu.laevajuhid.ee ning selle külastajatel on võimalik neid hinnata. Parimatele anname merepeol üle koostööpartneritelt saadud auhinnad.“
Ta lisab, et MTÜ otsib kontakti kohalike ettevõtetega, kes oleksid nõus peo organiseerimisel aitama: „Teretulnud on iga sponsorettepanek. Meil on väga hea meel, kui taidlejad ja muud kollektiivid oleksid valmis silma- ja kõrvailu pakkuma. Igast väikesest asjast saab kord ju suur ning kes teab, võib-olla kujuneb meie korraldatud väikesest merepeost traditsioon ja mõnigi seni veel siin maailmas oma õiget kurssi mitteteadev noor leiab tee mereni. Kahju, et siiani ei ole leitud võimalust luua Kuusalu valla noorte mereklubi.“
Pärit Saaremaalt
Janno Laende on Saaremaalt, Orissaare keskkoolis lõpetas merendusklassi.
Ta sõnab, et sai meremehepisiku tänu kasuisa seiklusrohketele juttudele: „Tundsin, et meri on just see, milleta oma elu ette ei kujuta. Kolisin Tallinnasse, valisin Eesti Mereakadeemia laevajuht-inseneri eriala. Pärast kooli olen pidanud ligi kümme aastat tüürimehe ametit.“
Üritust toetavad
MEREPIDU TOETAVAD :
OÜ GROOVRIDER
paadiluba.ee - Ka sinust saab väikelaevajuht !
Ramirent
http://www.ramirent.ee/
Vabatahtlik Reservpäästerühm
http://www.rpr.ee/
Eesti Laevajuhtide Liit
http://laevajuhid.ee/
Sõnumitooja
http://www.sonumitooja.ee/
DSV.EE
